Sahinad ja püüded

Viinakuu on tuhisenud vältimatult hingekuu poole. Eks olegi ju loogiline, naljahammas vanarahvas, ongi ju valus.

Olgu, kuidas nende viinaköökidega on. Aastaaeg on selline, et viimase kollase lehe võitlus teda sakutava sügistormiga on iseenesest nii dramaatiline kaasa elada, et hakka või jooma. Ja teele laiaks litsutud märgadele lehtedele peale astumine pimedaks poriks teeb hinge haigeks.



Aga kui asju mitte nii ängistava poole pealt vaadata, on kahel viimasel pühapäeval linnarahvast näha olnud mahalangenud lehestikus sahistamas Maarjamäel või looduse kurbmängu kiuste uitamas südalinnas, kaart punaste rõngastega peos. Et oleks värvilisem ja salasoppides ei oleks nii hallilt hell.

Nii vudis pesakond ühel pühapäeval kodust ida poole ja teisel läände. Jaani meeleheaks ei pidanud suunda otsima kuubikus või õlleklaasis, nagu vahel tavapärastest o-elamustest üleküllastunud tüüpidele hooaja lõpp on kaasa toonud. Ja Raideni meelepahaks tuli nii starti jõudmiseks kui tagasi ikka jalgu kasutada.

Lõpuks olid kõik joovastunud hingekosutusest füüsilis-emotsionaalse pingutuse läbi.


Seikluslikkust on jagunud viimasel ajal ka ilma seiklusrada valimata. Maarjamäel kulges kõik mõnusas uitamise rütmis üleval paekaldal ja all majade vahel, kuniks Lillepi pargi puu punkt 44 keset lagendikku ennast enam kätte ei andnud. Kodanikud oli pikakasvulisse rohtu hulgaliselt viirge sisse tallanud ümber võimalike tähisepuude, kui tuli tunnistada tähise ilmselt mõnesse teispoolsusesse rändamist.

Täna südalinnas tekitas esimese segaduse kolmandast punktist (31) lahkudes värav 'Olümpia' taga. Vahel on õigupoolest päris naljakas kui otsid reaalsusest seda, mida kaart väidab seal olevat, aga seda ei ole. Reaalsus oli seekord lisanud detaili, mida meeled ei tahtnud kohe tunnistada, sest kaart väitis ju muud. Aga võib-olla seda ei olnudki seal ...

Kümnes (49) punkt oli kolinud sootuks teise kohta ning kaart täienes keelualaga, mille teisenemine õnnestus poolkogemata tabada, kui seda infona telgiseinal üles märgiti, kui selle kõrval seisma juhtusime, enne starti.

Iseendale tekitasin vabatahtliku segaduse kui viienda (43) punkti ümbruses aedikute vahelt pääsemist otsisin. Raiden oli seal nii sassi läinud, et vahepeal üldse naaberhoovis 42 punkti juures ära käis, mis teda paika aitas. 

Aga huvitav rada oli. 

Nüüd kui kõrihöövlite kuust on jäänud viimane päev, on aeg oodata vaimude tunni saabumist.