Päikese märkamine
Kas me päikest üldse veel märkamegi. Kuidagi nii küsib tegelane etenduses " TARTY 1985. Laskumine orgu ". " Tuju oli siiski hea, seda peamiselt tänu päikesele, mis oli ikka sama ja leevendas arusaamatusi, mis inimeste teele võivad sattuda ." on lause Arvo Valtoni raamatust "Arvid Silberi maailmareis", välja antud aastal 1984. Raamatu impressumis nimetatakse sürreaalse sisuga teost " maailmaavastamiseks" nähtuna omapärase fantastilis-muinasjutulise nurga alt . Ja mina aina imestan, kuidas sel kõige mõttetumal ajastul üldse, sai sellist teksti avaldada. Taustsal kumisemas kogu see nõmedus, mida tartlaste etendus nii ilmaselgelt ja reljeefselt pargipärnade all õhku jättis. Valtoni raamat ja Põllu etendus põimuvad minu peas ja moodustavad sümbioosi. Etendus ei jätnud tunnet, et sel ajal mingitki lootust oleks olnud. Arvid Silberi kummaline rännak samast ajast ette ja tahapoole, vasakule ja paremale laseb ometi päiksel paista. Võib-olla on omamoodi ...
