Aia ja aja vahel.
Lõpuks saab igast aastast üks madala halli taevaga, lehtedest lagedaks roogitud, lumehelbeid ootav nähtus, mille monotoonsust üritavad häirida kõikmõeldavad urgudest väljapugevad jõul- eesliiteliste sõnadega ilmingud - jõulukuusk, jõuluvana, jõuluturg, jõulupidu, jõulumaagia, jõuluõlu, jõulu- ... misiganes. .. ja kogu endasse kokkutõmbuv aeg on jälle laiali paisatud. J tähega mehel ei olnud kardetavasti selline plaan j. aja suhtes. Mingid hiljem ilmunud tüübid on kõigest jälle veidi valesti aru saanud. Või hoopis vastupidi J. mehe ilmumine just sellisel aastaajal, on lasknud kogu asjal kuidagi käest minna ... Inimkond oleks saanud oma painavat ja nukrat pimedust edasi tunnetada, aga nüüd selline rõõmupalagan keset pimedust. Õieti lõpuni mõtisklemata, mille vastu täpselt rohtu vaja on, kalpsasime järjekordse linnaorienteerumise kaardi sappa valmis sukelduma Luite asumisse. Vihma tipsis pähe. Jaan valis tuima panemise tavalise suundrajaga. Mulle kulus kraami jagu kangemat kraa...
